Tavalised kodukoristusained jätavad pärast kasutamist toaõhku erinevaid kemikaalide kokteile. Kodu saab näiliselt küll puhtaks, aga mis on selle hind Sinu ja Su perekonna tervisele?
Kui üldjuhul kontrollitakse kemikaali mõju inimese tervisele ühe kemikaali kaupa, siis sellise segu mõju mõõtmine on hoopis keerulisem. Samas on teadlastel piisavalt alust arvata, et kemikaalide kokteilid mõjutavad meie tervist palju pikemas perspektiivis ja sügavamalt, kui nn. ohtlikud kemikaalid ükshaaval.
Järgnevalt vaatame kahjulike kemikaalide sisalduvust puhastusainetes ükshaaval ning toome välja nende võimaliku negatiivse mõju meie tervisele. Veelkord meenutuseks, et koos on nende mõju tunduvalt suurem.
Formaldehüüde ja formaldehüüde vabastavaid aineid võib leida üldpuhastus-, aga ka pesu– ning nõudepesemisvahenditest. Nad võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, nahapõletikku, peavalusid, limaskestade ärritusi, liigese- ja rinnavalusid, kurnatust, uimasust ja immuunsüsteemi häireid ning neid peetakse kantserogeenideks (ninakaudseks).Teadmiseks, et maksimaalne lubatud formaldehüüdi sisaldus valmistootes on 0,2%, ning mistahes toode, milles sisaldus ületab 0,05%, peab sisaldama hoiatust, et toode sisaldab formaldehüüdi
Triklosaani võib leida üld-, sanitaarruumide ning põranda ja mööbli puhastusainetest. Desinifitseerimisvahendi triklosaan kergemad kõrvalmõjud väljenduvad allergia ja nahaärrituse kujul. Viimastest hoopis rohkem tuleb aga karta triklosaani hormoonsüsteemi kahjustavaid omadusi ja tema võimet ajapikku kuhjuda organismidesse. Nimetatud ühendit on leitud nii inimeste rinnapiimast kui ka verest. On tõendeid, mis näitavad, et triklosaan võib organismi sattudes segada kilpnäärme funktsiooni ning seega mõjutada ka aju ja närvisüsteemi arengut eriti imikutel ja lastel. Lisaks eelpool nimetatule soodustab triklosaani kasutamine nn superbakterite teket, sest bakterid kohanduvad tasapisi ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate vahendite suhtes. Me aitame superbakterite tekkele kaasa ka liigsagedase antibiootikumide tarbimisega.
Tetrakloroetüleeni (perkloroetüleeni) võib leida üld- ning põranda ja mööbli puhastusainetest. Lahusti on arvatav kantserogeen, ärritab nahka ja on kahjulik keskkonnale.
2-metoksüentanooli ja 2-etoksüetanooli võib leida üld– ning põranda ja mööbli puhastusainetest. Vastavad lahustid pärsivad viljakust, on kahjulikud sissehingamisel, allaneelamisel ja nahaga kokkupuutel, avaldavad kahjulikku mõju ka lootele.
Nitromuskuseid ja polütsüklilisi muskuseid võib leida üld– ning sanitaarruumide puhastusainetest, aga ka õhuvärskenditest ja pesupesemisvahenditest. Lõhnaained nitromuskused ja polütsüklilised muskused võivad tekitada allergiat ja ärritavad nahka. Nad kogunevad keskkonda, organismi ja rinnapiima, mõni võib kahjustada ka hormoonsüsteemi.
Oktametüültsüklotetrasiloksaani võib leida üldpuhastusvahenditest, aga ka pesu– ning nõudepesmisvahenditest. Pindaktiivne aine oktametüültsüklotetrasiloksaan võib kahjustada hormoonsüsteemi ja mõjuda pärssivalt viljakusele.
Naatriumkloraati võib leida üld-, sanitaarruumide ning põranda ja mööbli puhastusainetest. Pindaktiivne aine naatriumkloraat võib olla väga mürgine allaneelamisel ning on kahjulik keskkonnale.
Loetletud kemikaalidega kokkupuutumise riske saab vähendada või üldse vältida. Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste ja tavaliste, vähem mürgiste ning odavate ainetega nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ja booraks. Neid ained ning vaid ökosertifikaati omavaid professionaalseid puhastusvahendeid kasutab oma töös ka Ökokoristus OÜ.
Vastava nõuande kirjutamisel kasutati projekti „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest“ kodulehel http://www.thinkbefore.eu/kodukemikaalid/ olevat informatsiooni.