Naine, kes on äsja vabanenud kodukoristamise kohustusest, võiks sammud seada pigem Endla teatrisse, kus Carmen Mikiver, Karin Tammaru ning Liina Tennosaar mängivad mõnusa soojuse ning erksa meelega häid ja halbu, õnnetuid ja õnnelikke, alatuid ja ausaid, aga igal juhul väga huvitavaid naisi Miro Gavrani etenduses „Kõik naistest“ (lavastanud Kaili Viidas). Näitlejannade just parajal määral ülemängitud mudilastele ja vanamuttidele aplodeeris Lihula kultuurimaja rahvas rõõmsalt ja südamest. Selliseid etendusi võikski vaadata mõnes väiksemas kultuurikeskuses, kus omavahel sõbralikult suhtlev publik ning kohalike küpsetatud koogid annavad kogu õhtule mõnusa lisaväärtuse.
Muidugi võib minna vaatama ka sadade üksikisikute ning kümnete organisatsioonide poolt toetatud Eesti naise rasket saatust ja keerulist staatust puudutavat etendust „Sugu: N“. Näitlejannad ja koos dramaturg Maria Lee Liivakuga ka tekstide autorid – Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp, Evelin Võigemast – esinevad oma tuntud headuses, teema on populaarne ja mitmed tõstatatud probleemid ühiskonnas teravalt üleval. Aga… mõne vaataja jaoks võib etendus osutuda siiski liiga hädaldavaks ning venivaks. Sketšid (mõned ka päris originaalsed – nt naiste abiellumisstseen) ja monoloogid ei taha ega taha lõppeda ja ilmselt uudsena mõjuma pidanud võte (spordikommentaator kommenteerimas naise päeva – Evelin Võigemasti poolt väga hästi esitatud) tuleb tuttav ette aastatetagusest estraadietendusest. Loomulikult võibki teatris kasutada tugevamaid värve, aga isegi seda aktsepteerides, jääb etendusest mulje, et Eesti naise elu on üks suur häda ja viletsus, mida raamistab äärmine ebavõrdsus.
Loomulikult ei õigusta miski füüsilist ja psüühilist vägivalda. Aga ikka tekib küsimus, mis on täielik võrdsus mehe ja naise vahel. Nagu küsis üks mees, kui mees lööb seina ühe naela, kas siis naine lööb teise… Eks piiri tõmbamine, kus on võrdsus ja kus enam pole, ongi keeruline ja veelgi keerulisemaks teeb selle igaühe erinev vastava piiri taju. Hea et probleem tõstatati, aga kahju et see nii üle dramatiseeriti.
Samas, erinevate uuringute alusel on tänapäevalgi suurem osa kodutöödest endiselt naiste õlul, kuigi meeste osa kodutööde tegemisel pidevalt suureneb. Just naiste ja meeste võrdsusest rääkides tuleks koju, kus mehed ei soovi või ei leia aega kodukoristamise koormust naisega jagada, palgata seda tööd tegema elukutseline kodukoristaja. Miks mitte kasvõi siitsamast.